TULEVIKU LOOMINE – katkend Mihhail Borodjanski raamatust
Maailma ülesehitus: I osa
Kas see tähendab, et 99 juhul 100st saavutad sa kohe peale selle raamatu lugemist edu? Kindlasti mitte. Kuid mistahes ebaõnnestumise korral tead sa nüüd täpselt, kus eksisid ja mida konkreetselt on võimalik järgmisel korral teisiti teha. Aja jooksul (tavaliselt mõne nädala või kuu jooksul) teed sa aina vähem ja vähem taolisi vigu, ja sinu elu muutub üha sarnasemaks sellega, mida kujutled oma salajastes unstustes. Ja vähetähtis pole ka see, et toimuvad muutused on sinu jaoks selged ja mõistetavad.
Esmalt pisut teooriat. Sellel joonisel on kujutletud hingeelu. Võimalik, et oled sarnaseid jooniseid kohanud psühholoogiaraamatutes, kuid selles mudelis vaatleme olukorda teisest küljest.Meie hingeelu võib tinglikult kujutada mitmekihilise struktuurina, mille erinevad kihid eristuvad oma sügavuse ja ligipääsetavuse poolest meie mõistmisele.
Väike kolmnurk tipus on meie teadlik osa ehk teadvustatus. Siin paikneb kõik see, mida me teadvustame: meie ise, inimesed meie ümber, aeg, koht, sündmused jne. Siia kuuluvad ka meie mälestused – kuid vaid need, millest me oleme teadlikud just praeguses ajahetkes (või siis võime ilma raskusteta meenutada).
Nagu näed, on see väga väikene osa. Protsentuaalselt tervikust on seda isegi raske ette kujutada: 0,00…001%. Ja seda seetõttu, et allpool jätkub joonis punktiirjoonega, mis tähendab, et see on „lõpmatu“. Kuid meie teadvustatus on piiratud – isegi neil, kes treenivad oma mõistust terve elu.
Muide, selles raamatus kasutan ma sageli sõna mõistus kui ekvivalenti teadvusele või teadvustatusele, kuigi nendel terminitel on erinev tähendus.
Järgmine kiht (roheline), mis on üsna lai, on mitteteadvustatus ehk alateadvus. See on kiht, mida me ei ole teadvustanud. Alateadvuse uurimisega on tegelenud paljud tuntud psühholoogid. Üks neist on Sigmund Freud, kes kirjeldas spetsiifilist meetodit – psühhoanalüüsi – tööks alateadvusega.
Alateadlikus osas asuvad meie tegutsemise motiivid, meie vajadused ja kõik see, mis meid liikumises hoiab.
On olemas palju võimalusi alateadvusesse sukeldumiseks. Üks kõige iidsemaid meetodeid on ilmselt hüpnoos. Muide, Sigmund Freud alustas oma uurimistööd justnimelt hüpnoosist.
Pane tähele: kõige sagedamini saame siseneda alateadvusesse oma mõistuse jõupingutusi (ja teatud psühholoogiatehnikaid) kasutades, kuid ilma keemilisi aineid kasutamata. Mida ei saa öelda järgmise kihi kohta...
Meie hingeelu veelgi sügavam kiht (joonisel hall) on perinataalne. „Peri“ tähendab ümber, „nataalne“ — sünniga seotud. Selles kihis hoitakse meie mälestusi ajast, mil olime ema kõhus. Оn selgunud, et selle 8–9 kuu jooksul elame me väga emotsiooniderikast elu. Kõik, mis toimub raseda naisega, tunnetab ja elab läbi ka beebi: rõõmsad ja kurvad seisundid, haigused, füüsilised ja psühholoogilised traumad jne. Kõik, mis meiega on toimunud eostamisest kuni sünnini, on kusagil meie mälusoppides olemas. Mõned väikelapsed (tavaliselt kuni 4.-5. eluaastani) võivad mäletada ja rääkida oma erinevatest tundmustest enne sündimist ning enamasti langevad need kokku ema mälestustega raseduse ajast.
Perinataalsele kihile ligipääsemine on palju keerulisem kui alateadlikule kihile. Selleks ei ole mõistuse jõupingutused või psühholoogiatehnikad piisavad. Et sellele kihile ligipääsu saada, on vaja teatud barjäärid meie ajus kokku kukutada. Seda on võimalik esile kutsuda teatud keemiliste ainetega (need pole narkootikumid!) või spetsiaalsete hingamistehnikate abil.
Milleks on vaja sellesse kihti tungida? Asi on selles, et mõned füüsilised või psühholoogilised traumad, mida oleme emaüsas läbi elanud (eriti vahetult enne sündi ja sünni ajal), võivad väga oluliselt mõjutada meie elu täiskasvanuna. Erinevad hirmud, enesekindluse puudumine ja paljud teised psühholoogilised „kompleksid“ võivad olla alguse saanud perinataalsest perioodist.
Oluline on märkida, et on olemas piisavalt delikaatsed meetodid (ilma keemilisi aineid kasutamata), mis võimaldavad tervendada selle perioodi traumasid ja vabastada inimesed nende traumadega seotud psühholoogilistest probleemidest, ilma liigselt sügavale perinataalsesse kihti tungimata. Näiteks on olemas teatud psühholoogiline tehnika, mille abil saab inimene sümboolses vormis siseneda oma üsasisesesse perioodi ja läbi käia kõik oma ilmale tulemise staadiumid. Täpsemalt on võimalik perinataalsest perioodist lugeda raamatust „Beyond the Brain“, mille on kirjutanud Stanislav Grof.
Ja lõpuks, kõige sügavam ja laiem (ning tuleviku loomise protsessis kõige
olulisem!) kiht sellel skeemil – transpersonaalne. „Trans“ — kaugemale
ulatuv, „persona“ — see on sina või mina. Ja nii hirmutav kui
see meie loogilisele mõistusele võib kõlada, siis selles kihis kaovad
aja ja ruumi piirid.
Järgneb... II osa saad lugeda siit!
Kuidas elulainetel mõnuga surfata ja lubada eluvoolul end kanda just sinna, kuhu oled alati tahtnud jõuda, seda saad täpsemalt teada Mihhail Borodjanski praktilisel seminaril TULEVIKU LOOMINE, mis toimub 2020 sügisel Tallinnas.
Seminar toimub vene keeles, tõlkega eesti keelde. Täpsema info, programmi, registreerumise ja ajakava leiad siit: http://metatervis.ee/koolitused-and-seminarid/tuleviku-loomineMihhail Borodjanski (Peterburi) – arst, psühhoterapeut, süsteemne konstultant, äritreener alates 1994, psühholoogia fondi ”IMAGO” (1990-2014) asutaja ja direktor, bestselleri “Teie kehaõõnsuste psühholoogia” autor, psühholoogia-alase ajakirja “Süsteemsed konstellatsioonid” väljaandja ja peatoimetaja, mitmete äriväljaannete publikatsioonide autor juhtimise ning kommunikatsioonikunsti alal, on läbi viinud pea tuhat treeningut Venemaal, Euroopas ja Ameerikas, millest on osa võtnud üle kümne tuhande inimese..