TULEVIKU LOOMINE – katkend Mihhail Borodjanski raamatust
Maailma ülesehitus: II osa (I osa leiad siit)
Tõlge: Ave Sepp (raamatu esimesi peatükke saad vene keeles lugeda siit: psy8.ru)
Selgitan seda lihtsa näite põhjal. Alates varasest lapsepõlvest oleme me harjunud teadmisega, et aeg on oma olemuselt lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku ning meie sinuga asume mingis punktis, mida nimetame olevikuks. Ja möödunud minut ei tule enam kunagi tagasi ning eelseisva minuti kohta pole teada, kas see ikka saabub.
See ettekujutus ajast ei vasta tegelikkusele – see on lihtsalt meie püsiv illusioon. Tegelikult reaalsuses lineaarset aega ei eksisteeri. Kogu aeg – nii minevik, olevik kui tulevik – asuvad ühes punktis.Seda on võib-olla kohe hetkega raske ette kujutada, kuid mul on sulle pakkuda lihtne mudel, mis aitab seda mehhanismi paremini selgitada.
Kas sul on DVD-mängija? Kujutle DVD-plaati, millele on salvestatud mingi film. Sa paned selle plaadi DVD-mängijasse ja vaatad filmi. Tunni aja pärast oled poole filmist ära vaadanud ja filmis toimunud sündmused on sinu jaoks nagu minevik. Sa tead (mäletad) suuremal või vähemal määral selgelt, mis seal toimus.See osa, mida sa pole veel vaadanud, on justkui tulevik. Sa ei tea, mis seal toimuma hakkab – võid vaid aimata ja ette kujutada, aga võid ka korralikult mööda panna. Aga see kaader, mis on hetkel ekraanil (see koht plaadil, kus seisab hetkel DVD-mängija optiline pea) – on meie jaoks nagu olevik.
Аga nüüd püüa kohandada sama mudelit omaenda elule. Kujuta ette sarnast tinglikku „plaati“, millele on salvestatud „filmina“ sinu minevik, olevik ja tulevik – see on salvestatud „plaadile“ algusest lõpuni. Mida see sel juhul tähendab?! Kui plaadile on tinglikult öeldes salvestatud KÕIK, kas see tähendab siis, et meie tulevik on ette määratud? Mis mõte on sel juhul oma elusündmusi juhtima õppida??
Ära kiirusta järeduste tegemisega. Sellele samale plaadile on võimalik kirjutada veel teisigi filme ja isegi väga suurel hulgal.
Muide, juba praegu on võimalik osta DVD-plaate, kuhu saab salvestada üsna mitmeid filme. Ma arvan, et juba umbes 5 aasta pärast on võimalik kusagilt saada andmekandjat, millele on võimalik salvestada kogu maailma filmivalik – ühest elueast jääb väheks, et jõuda seda kõike läbi vaadata.
Seega püüa ette kujutada „oma plaati“, millele on salvestatud palju-palju variante sinu elust – justkui palju-palju erinevaid filme.
Vadim Zeland kasutab oma raaamatus „Transurfing – reaalsuse juhtimine“ terminit „eluliinid“, mis on väga sarnane neile erinevatele „filmidele“, millest rääkisime. Mina kasutan siin mõlemaid variante.
Niisiis, „sinu plaadil“ on olemas „filmid“, mis on üksteisele väga sarnased – need on teineteise lähedal kulgevad eluliinid (justkui DVD-plaadil olevad joonekesed). Aga on olemas ka „filmid“, mis teineteisest väga suurel määral erinevad – nii heas kui halvas suunas – need on liinid, mis on märkimisväärses kauguses meie tänasest „filmist“.
Selle piltlikumaks ettekujutuseks vaata palun joonist.
Võtame lähtepunktiks selle eluliini (filmi), mida elad läbi praegu – just praegusel hetkel. See on keskel olev nulliga tähistatud joon.Kuidas sulle tundub, kas su elu võiks olla natukene parem harmoonilisem, tervem ja edukam kui täna? Loomulikult võib! Seda tähistab roheline joon nulljoonest paremal. Аga kas su elu võiks olla oluliselt parem, harmoonilisem, tervem ja edukam? Aga veel parem? Seda tähistavad rohelised jooned üha enam paremale poole liikudes.
Pane tähele, et joonte pikkus ei tähista siin eluea pikkust, vaid kvaliteeti.
Ja teisest küljest, kas sinu elu saab olla halvem kui täna? Ilmselt küll. Seda tähistab punane joon nulljoonest vasakul – siin oled pisut vähem terve, edukas ja harmooniline. Aga kas veel halvemaks saab minna? Aga veelgi halvemaks? Kui jätkata liikumist vasakule, siis jõuame punase täpikeseni (joonisel kõige vasakpoolsem), kus elu lõpeb hetkega ja üsna ebameeldival moel.
Ja nüüd kujutle, et neid „filme“ (eluliine) on sinu „plaadil“ peaaegu lõpmatul arvul — nii paremal kui vasakul pool (plussi ja miinusesse). Need kirjeldavad sinu elu KÕIKI variante, mida on võimalik ette kujutada.
Tegelikult oled sa kogenud oma elus nii „plussi“ kui „miinuse“ seisundeid. On aegu, mil sul veab ja kõik sujub suurepäraselt: neil hetkedel on on tune, et Elu ise tuleb sulle vastu ja toetab sind. Need on joonisel loomulikut „rohelised eluliinid“. Аga on ka vastupidiseid perioode — kõik justkui laguneb käest, plaanid nurjuvad, üks takistus järgneb teisele. See räägib sellest, et oled sattunud „punasele“ eluliinile.
Kui me kogeme oma elus selliseid väga erinevaid perioode, siis võime öelda, et mingisugusel moel lülitume me nende eluliinide peal ümber. Enamasti toimub see mitteateadlikult. Vähe on neid, kes ütevad endale hommikul: „Nii, täna saab mul olema edukas päev“ või „Täna valin ebaedu ja kannatused“. (Isegi kui sa ütled midagi sellist, ei tähenda see, et Elu kohe su valikule vastab).
Niisiis, üheks peamiseks oskuseks tuleviku juhtimisel on teadlikult ümber lülituda nendele eluliinidele,
kus me soovime olla: kus me oleme terved, realiseerime ennast, oleme edukad ja
õnnelikult. Ma nimetan seda oskust ehk instrumenti „nuppudega puldiks“ — see on
sarnane telekapuldiga, mis võimaldab meil ühe sõrmeliigutusega ühelt kanalilt
teisele ümber lülituda.
Kuidas elulainetel mõnuga surfata ja lubada eluvoolul end kanda just sinna, kuhu oled alati tahtnud jõuda, seda saad täpsemalt teada Mihhail Borodjanski praktilisel seminaril TULEVIKU LOOMINE, mis toimub sügisel 2020 Tallinnas.
Seminar toimub vene keeles, tõlkega eesti keelde. Täpsema info, programmi, registreerumise ja ajakava leiad siit: http://metatervis.ee/koolitused-and-seminarid/tuleviku-loomine.Mihhail Borodjanski (Peterburi) – arst, psühhoterapeut, süsteemne konstultant, äritreener alates 1994, psühholoogia fondi ”IMAGO” (1990-2014) asutaja ja direktor, bestselleri “Teie kehaõõnsuste psühholoogia” autor, psühholoogia-alase ajakirja “Süsteemsed konstellatsioonid” väljaandja ja peatoimetaja, mitmete äriväljaannete publikatsioonide autor juhtimise ning kommunikatsioonikunsti alal, on läbi viinud pea tuhat treeningut Venemaal, Euroopas ja Ameerikas, millest on osa võtnud üle kümne tuhande inimese..